< Joba 41 >

1 Leviathan te vaih neh na doek tih rhui neh a lai na yueh pah thai a?
An extrahere poteris Leviathan hamo, et fune ligabis linguam ejus?
2 A hnarhong ah canghlong na hen thai tih mutlo hling neh a kam na toeh a?
Numquid pones circulum in naribus ejus, aut armilla perforabis maxillam ejus?
3 Nang ham tah huithuinah loh puh vetih nang taengah a mongkawt la cal mai aya?
Numquid multiplicabit ad te preces, aut loquetur tibi mollia?
4 Nang taengah paipi a saii vetih anih te kumhal kah sal la na loh aya?
Numquid feriet tecum pactum, et accipies eum servum sempiternum?
5 Anih te vaa bangla na luem puei vetih anih te na hula hamla na khih pa aya?
Numquid illudes ei quasi avi, aut ligabis eum ancillis tuis?
6 Anih ham te thimpom rhoek tael uh thae vetih Kanaan laklo ah a paekboe uh aya?
Concident eum amici? divident illum negotiatores?
7 A vin dongah palaphae neh, a lu dongah nga khohcung neh na bae sak thai a?
Numquid implebis sagenas pelle ejus, et gurgustium piscium capite illius?
8 Anih soah na kut tloeng lamtah poek laeh. Caemtloeknah khaw na koei voel mahpawh.
Pone super eum manum tuam: memento belli, nec ultra addas loqui.
9 A ngaiuepnah khaw a laithae ni te. A mueimae mah a hut tang aya?
Ecce spes ejus frustrabitur eum, et videntibus cunctis præcipitabitur.]
10 Anih a haeng ham khaw a muen aih bal moenih. Te dongah ka mikhmuh ah aka pai thai te unim?
[Non quasi crudelis suscitabo eum: quis enim resistere potest vultui meo?
11 Kai n'doe bangla unim ka thuung eh? Vaan hmui kah boeih te kamah kah ni.
Quis ante dedit mihi, ut reddam ei? omnia quæ sub cælo sunt, mea sunt.
12 Amah ham bueng pawt tih a olsai neh thayung thamal ol khaw, a phu dongkah a sakthen khaw ka phah ni.
Non parcam ei, et verbis potentibus, et ad deprecandum compositis.
13 A pueinak te a hmai la ulong poelyoe pah. Kamrhui rhaepnit neh anih te ulong a paan?
Quis revelabit faciem indumenti ejus? et in medium oris ejus quis intrabit?
14 A maelhmai kah thohkhaih te ulong a ong eh? A no khaw mueirhih la pin om.
Portas vultus ejus quis aperiet? per gyrum dentium ejus formido.
15 A lip photling a hoemnah khaw kutbuen neh a caek la a khaih.
Corpus illius quasi scuta fusilia, compactum squamis se prementibus.
16 Khat te khat taengla tawn uh tih a laklo ah yilh khaw hue pawh.
Una uni conjungitur, et ne spiraculum quidem incedit per eas.
17 Hlang he a manuca taengah balak tih a tuuk uh daengah ni a pam uh pawh.
Una alteri adhærebit, et tenentes se nequaquam separabuntur.
18 A ikthi loh vangnah a thangthen tih a mik khaw mincang khosaeng banghui ni.
Sternutatio ejus splendor ignis, et oculi ejus ut palpebræ diluculi.
19 A ka lamkah hmaithoi thoeng tih hmai hli coe.
De ore ejus lampades procedunt, sicut tædæ ignis accensæ.
20 A hnarhong lamkah hmaikhu khaw voh neh canghlong a yawn bangla thoeng.
De naribus ejus procedit fumus, sicut ollæ succensæ atque ferventis.
21 A hinglu loh hmai-alh a tak sak tih a ka lamloh hmaihluei thoeng.
Halitus ejus prunas ardere facit, et flamma de ore ejus egreditur.
22 A rhawn ah a sarhi naeh tih a mikhmuh ah rhihnah loh malawk.
In collo ejus morabitur fortitudo, et faciem ejus præcedit egestas.
23 A saa laep te a pum dongah malh kap tih khok pawh.
Membra carnium ejus cohærentia sibi: mittet contra eum fulmina, et ad locum alium non ferentur.
24 A lungbuei te lungto bangla ning tih a dangkah phaklung bangla ning.
Cor ejus indurabitur tamquam lapis, et stringetur quasi malleatoris incus.
25 A boeimang vaengah tah tholh pocinah khui lamloh Pathen taengah bakuep uh.
Cum sublatus fuerit, timebunt angeli, et territi purgabuntur.
26 Anih aka kae cunghang neh caai khaw, lungsong neh caempho khaw a thoh moenih.
Cum apprehenderit eum gladius, subsistere non poterit, neque hasta, neque thorax:
27 Thi te cangkong bangla, rhohum khaw keet thing bangla a poek.
reputabit enim quasi paleas ferrum, et quasi lignum putridum æs.
28 Liva capa loh anih a yong sak moenih. Payai lungto pataeng anih taengah tah divawt la poeh.
Non fugabit eum vir sagittarius: in stipulam versi sunt ei lapides fundæ.
29 Caemboh te divawt bangla a poek tih soe kah hinghuennah te a nueih thil.
Quasi stipulam æstimabit malleum, et deridebit vibrantem hastam.
30 A hmui ah paikaek paihat la om dae tangnong soah sui a hnil.
Sub ipso erunt radii solis, et sternet sibi aurum quasi lutum.
31 A laedil te am bangla a tlawk sak tih tuitunli te anhoi bangla a khueh.
Fervescere faciet quasi ollam profundum mare, et ponet quasi cum unguenta bulliunt.
32 A hnukah a hawn a phi sak tih tuidung khaw sampok bangla a poek.
Post eum lucebit semita: æstimabit abyssum quasi senescentem.
33 Paepnah om kolla a saii dongah laipi dongah anih aka tluk a om moenih.
Non est super terram potestas quæ comparetur ei, qui factus est ut nullum timeret.
34 Aka sang boeih te a hmuh. Amah tah hlang oek koca boeih sokah manghai ni,” a ti nah.
Omne sublime videt: ipse est rex super universos filios superbiæ.]

< Joba 41 >