< Caeltueih 22 >

1 “Ka hlang rhoek, manuca rhoek neh a pa rhoek, tahae ah nangmih taengkah ka olthungnah he hnatun uh lah,” a ti nah.
Viri fratres, et patres, audite quam ad vos nunc reddo rationem.
2 Hebrew ol la amih a voek te a yaak uh vaengah kammueh la taoe om uh.
Cum audissent autem quia Hebraea lingua loqueretur ad illos, magis praestiterunt silentium.
3 Te vaengah, “Kai he Judah hlang ni. Kilikia Tarsus ah ka thaang tih hekah kho ah n'cun. Gamaliel kho kung ah a pacut rhoek kah olkhueng a khuicaeng te ka cang. Tihnin ah boeih na om uh vanbangla Pathen ham khaw aka hmae la ka om.
Et dixit: Ego sum vir Iudaeus, natus in Tarso Ciliciae, nutritus autem in ista civitate, secus pedes Gamalielis eruditus iuxta veritatem paternae legis, aemulator legis, sicut et vos omnes estis hodie:
4 Tekah a longpuei kongah ni kai loh dueknah neh hlang ka hnaemtaek. Huta tongpa khaw thongim khuila ka uup tih ka hlak.
qui hanc viam persecutus sum usque ad mortem, alligans et tradens in custodias viros ac mulieres,
5 Khosoihham neh kangham boeih long pataeng kai taengah pai uh. Amih kah capat khaw ka doe tih Damasku kah manuca taengla ka cet. Tekah aka om rhoek te khaw pin tih Jerusalem la thak phoeiah tholhphu paek ham ka cai.
sicut princeps sacerdotum mihi testimonium reddit, et omnes maiores natu, a quibus et epistolas accipiens ad fratres Damascum pergebam, ut adducerem inde vinctos in Ierusalem ut punirentur.
6 Ka cet tih Damasku pha tom kah khothun tluk ah vaan lamkah vangnah loh ka kaepvai ah phaeng a tue tih buengrhuet ha thoeng.
Factum est autem, eunte me, et appropinquante Damasco media die, subito de caelo circumfulsit me lux copiosa:
7 Te vaengah diklai la ka bung hatah ol pakhat ka yaak tih kai te, ' Saul, Saul, balae tih kai nan hnaemtaek?' a ti.
et decidens in terram, audivi vocem dicentem mihi: Saule, Saule, quid me persequeris?
8 Te vaengah kai loh, 'Nang unim Boeipa?' ka ti nah. Te daengah kai taengah, ' Kai tah nang loh na hnaemtaek Nazareth Jesuh ni,’ a ti.
Ego autem respondi: Quis es Domine? Dixitque ad me: Ego sum Iesus Nazarenus, quem tu persequeris.
9 Te vaengah kai taengkah aka om rhoek loh vangnah te a hmuh uh dae kai taengah a thui ol te ya uh pawh.
Et qui mecum erant, lumen quidem viderunt, vocem autem non audierunt eius, qui loquebatur mecum.
10 Te dongah, “Balae ka saii eh Boeipa, “ka ti nah hatah, Boeipa loh kai taengah, “Thoo lamtah Damasku la cet laeh. Na saii ham koi a hmoel boeih te nang taengah pahoi a thui bitni,” a ti.
Et dixi: Quid faciam, Domine? Dominus autem dixit ad me: Surgens vade Damascum: et ibi tibi dicetur de omnibus, quae te oporteat facere.
11 Tedae te thangpomnah kah vangnah lamloh kho ka hmuh voel pawt tih kai aka puei rhoek loh m'mawt daengah Damasku te ka pha.
Et cum non viderem prae claritate luminis illius, ad manum deductus a comitibus, veni Damascum.
12 Te vaengah olkhueng bangla aka cuep hlang pakhat, Judah tolvael boeih loh a oep Ananias ana om.
Ananias autem quidam, vir secundum legem testimonium habens ab omnibus cohabitantibus Iudaeis,
13 Ka taengla halo vaengah ka taengah pai tih, ‘Ka manuca Saul, kho hmu laeh,’ n'ti nah. Amah te tue vaengah anih taengla ka oeloe.
veniens ad me, et astans dixit mihi: Saule frater respice. Et ego eadem hora respexi in eum.
14 Te phoeiah, “A kongaih ming sak ham neh a dueng la hmuh sak ham, a ka lamkah a ol te yaak sak ham a pa rhoek kah Pathen loh nang n'coelh coeng.
At ille dixit: Deus patrum nostrorum praeordinavit te, ut cognosceres voluntatem eius, et videres iustum, et audires vocem ex ore eius:
15 Te dongah na hmuh tih na yaak te hlang boeih taengah Boeipa kah laipai la na om ni.
quia eris testis illius ad omnes homines eorum, quae vidisti, et audisti.
16 Tahae ah balae na cai thil. Thoo lamtah nuem uh laeh, amah ming te phoei lamtah na tholh te sil laeh,” a ti.
Et nunc quid moraris? Exurge, et baptizare, et ablue peccata tua invocato nomine ipsius.
17 Tedae Jerusalem la ka bal tih bawkim ah ka thangthui ham ka om vaengah mueimang la ha thoeng.
Factum est autem revertenti mihi in Ierusalem, et oranti in templo, fieri me in stupore mentis,
18 Te vaengah amah te ka hmuh tih kai taengah, “Jerusalem lamloh thamaa la nong ham mah rhingda laeh. Ka olphong kawng dongah nang n'doe uh hae mahpawh,” a ti.
et videre illum dicentem mihi: Festina, et exi velociter ex Ierusalem: quoniam non recipient testimonium tuum de me.
19 Kai khaw, “Boeipa, nang aka tangnah rhoek te tunim tom ah aka tam tih aka khoh la ka om te amamih loh m'hmat uh coeng.
Et ego dixi: Domine ipsi sciunt quia ego eram concludens in carcerem, et caedens per synagogas eos, qui credebant in te:
20 Na laipai Stephen kah thii a bo vaengah khaw kamah ka om van dongah ka pai tih ka parhoih van. Te vaengah anih aka ngawn rhoek kah himbai te ka khoem pah, “ka ti nah.
et cum funderetur sanguis Stephani testis tui, ego astabam, et consentiebam, et custodiebam vestimenta interficientium illum.
21 Te vaengah kai taengah, ' Cet laeh, nang te kamah loh namtom rhoek taengah khohla la kan tueih ni, ' a ti,” a ti nah.
Et dixit ad me: Vade quoniam ego in nationes longe mittam te.
22 Tekah olka hil pataeng a yaak uh dae a ol a huel uh tih, “Hebang he diklai lamloh khoe laeh. A hing khaw a koih moenih,” a ti uh.
Audiebant autem eum usque ad hoc verbum, et levaverunt vocem suam dicentes: Tolle de terra huiusmodi: non enim fas est eum vivere.
23 Te phoeiah amih te a pang uh doela a himbai a pit uh tih yilh dongah laipi a haeh uh.
Vociferantibus autem eis, et proiicientibus vestimenta sua, et pulverem iactantibus in aerem,
24 Te vaengah Paul te rhalkap im khuila khuen ham rhalboeipa loh ol a paek. Balae a paelnaehnah tih anih a o uh te khaw ming ham Paul te nganboh neh loepdak saeh,” a ti nah.
iussit tribunus induci eum in castra, et flagellis caedi, et torqueri eum, ut sciret propter quam causam sic acclamarent ei.
25 Tedae anih te rhuihet neh a yueng thil hatah rhalboei aka pai te Paul loh, “Roman hlang he longli-lungla maila tam ham atah nangmih ham thuem a? a ti nah.
Et cum astrinxissent eum loris, dicit astanti sibi Centurioni Paulus: Si hominem Romanum, et indemnatum licet vobis flagellare?
26 A yaak vaengah rhalboeipa te rhalboei loh a paan tih a puen pah. Te vaengah, “Roman hlang la a om dongah metlamlae saii ham na cai,” a ti nah.
Quo audito, Centurio accessit ad tribunum, et nunciavit ei, dicens: Quid acturus es? hic enim homo civis Romanus est.
27 Te daengah Paul te rhalboeipa loh ham paan tih, “Nang he Roman tang a? Kai taengah thui lah,” a ti nah. Te dongah Paul loh, “Ue,” a ti nah.
Accedens autem tribunus, dixit illi: Dic mihi si tu Romanus es? At ille dixit: Etiam.
28 Te vaengah rhalboeipa loh, “Kai tah a cului muep daengah ni khokung khomah te khaw ka kaelh pueng he,” a ti nah. Te phoeiah Paul loh, “Kai ngawn tah he kah aka om,” a ti nah.
Et respondit tribunus: Ego multa summa civilitatem hanc consecutus sum. Et Paulus ait: Ego autem et natus sum.
29 Te dongah anih loepdak ham aka om rhoek loh a taeng lamkah vawl khoe uh. Te phoeiah pin la aka om Paul te Roman hlang ni tila a ming dongah rhalboeipa long khaw a rhih sut.
Protinus ergo discesserunt ab illo, qui eum torturi erant. Tribunus quoque timuit postquam rescivit, quia civis Romanus esset, et quia alligasset eum.
30 Tedae a vuen ah Judah rhoek loh ba a paelnaeh khaw a thuem la ming ham a ngaih dongah Paul te a hlah tih, khosoihham rhoek neh khoboei boeih tingtun ham ol a paek. Te phoeiah Paul te a khuen tih amih hmaiah a pai sak.
Postera autem die volens scire diligentius qua ex causa accusaretur a Iudaeis, solvit eum, et iussit sacerdotes convenire, et omne concilium, et producens Paulum, statuit inter illos.

< Caeltueih 22 >