ST MARK 6
1 KAHCHU ieti otsi achudesha, kahchu yuhchidesha ghochati matike; yaotatichine chu yekehdesha.
Jeesus lahkus ja läks koos oma jüngritega koju Naatsaretti.
2 Kahchu Menejitti Dzine khoonioonizutooh tye tyetachatlihi kwa taneghaotatyech natlone kootitsakooh khawoalli, ghatih Tyecha otsi niyatilontye? Kahchu ye o-ochi mehoochayu tidi machioo, koole yaghi oochu ekyeotatichi ayilai tila ihe?
Hingamispäeval hakkas ta sünagoogis õpetama ja paljud kuulajaist olid üllatunud. „Kust ta need mõtted saab?“küsisid nad. „Mis tarkus on talle antud? Kust ta saab väe imesid teha?
3 Atu ayila tachin atali, Mary chue mekye James, Joses chu, Juda dm, Simon chu? kahchu mehtghezze chode mekyechatich? Kalichu atu oochu yatsiintighadesa.
Kas ta pole mitte see puusepp, Maarja poeg, Jaakobuse, Joosepi, Juuda ja Siimona vend? Kas tema õed ei ela meie juures?“Nad haavusid ja hülgasid ta.
4 Kahchu Jesus toowela yehti, Tane chi otine tune atu mooh oontue iyu aoontye mehe meachatachai, atunezon tatike hwa yule iyu aoontye, kahchu atai hahte menachine, kahchu atai hahte ghochatih makwa.
„Prohvetist peetakse lugu kõikjal, välja arvatud tema enda kodulinnas, oma sugulaste ja pereliikmete hulgas, “ütles Jeesus neile.
5 Kahchu ayiti atu kooye keoahchlon mehmawochuli kewotiche, tahkine ghatyeh katehtichlon yatitine, kahchu nayaghihtalon.
Seepärast ei saanud Jeesus teha seal mingeid imetegusid, ta ainult tervendas mõned haiged.
6 Kahchu kawolilon atu aha yutieh. Ahwole atghe tane tanenatih akehe klodeshalon, taneghaotatyech.
Ta oli nende usupuuduse tõttu hämmastunud. Jeesus rändas mööda külasid ja õpetas ringi käies.
7 Kahchu keneti onketi matgha tyechi yehti, eonetye tsi yeteha onkyetatatye; kahchu yehnatsutti yayila yatanatsutti naghaghatai metselihi;
Ta kutsus kokku kaksteist jüngrit ja hakkas neid kahekaupa välja saatma, andes neile meelevalla kurjade vaimude üle.
8 Kahchu aychti atuli yatoolai kyatehchu, tghes zon; atu etsunzis, atu chu otles tyes ali, atu chu sooniya kooghele tasulla:
Ta ütles, et nad ei võtaks peale jalutuskepi midagi kaasa − ei leiba, kotti ega raha vöötaskus.
9 Hoontyegho kyetlhi ahoo zon tatyez; kahchu atu onketi kestue taooya.
Nad võisid kanda sandaale, kuid ei tohtinud lisasärki kaasa võtta.
10 Kahchu toowela yehti, oolitah nito kwa kwighaachatetah, ayiti ahli achutahaz ti otsi.
„Kui teid kutsutakse majja, siis jääge sinna kuni lahkumiseni, “ütles ta neile.
11 Kahchu atu ninaghatile ati, naghatitsukki ata chu, aisai iiti otsi achutaach ate, naghakye waghat otles ihe kooyeh ooghahtichi. Kwa hli anaghaisii, Otehchi aghatane Sodom yu Gomorrha yu oochu awohtyesi ohtye tane tsiochatihi dzine intyizon ayi tike.
„Kui teid vastu ei võeta ega kuulata, siis puistake lahkudes oma jalgadelt tolm maha märgiks, et olete nad nende enda hooleks jätnud.“
12 Kahchu achughatestyetl, kahchu tane taghatih ketselihi ooghachatutii gha,
Nii nad siis käisid ringi ja käskisid inimestel meelt parandada.
13 Kahchu natlon metselihi ghaghateha, kahchu kles ihe yakiyehkluk yatitiine, kahchu nayaghinta;
Nad ajasid välja palju kurje vaime ning tegid õliga võides terveks palju haigeid.
14 Kahchu metihi tyiyi Herod otitsuk mewoyu; (atgheze tike okehe midizi khoochatiihe; ) kahchu toowe ehti, John matukeghinkliti atai tustye otsi niiya, kahchu ayiwo mehe ohtye keochatichi eotatya aoontye.
Ka kuningas Heroodes kuulis Jeesusest, kuna ta oli tuntuks saanud. Mõned ütlesid: „See on surnuist ülestõusnud Ristija Johannes. Sellepärast tal on nii imelised võimed.“
15 Achune ghati, Elias atai, kahchu achune ghati atane tai atahwotine, ehlatine eontye atane tai atahwotine.
Teised ütlesid: „See on Eelija.“Veel mõned ütlesid: „Ta on prohvet, nagu üks mineviku prohvetitest.“
16 Ootitsukchi Herod, toowe ehti, John ayi matsi hlihyitl ii: tsitike nesta tustyi otsi.
Aga kui Heroodes sellest kuulis, ütles ta: „See on Johannes, kellel ma pea maha võtsin! Ta on surnuist üles tõusnud!“
17 Atai Herod ghochati ochiyateha, John chu niyatinti, kahchu tane kwechayihti tayaghesklu Herodias ihe, mekye Philip tsiyue ihe: atai inkah hlakootsila.
Sest Heroodes oli andnud korralduse Johannes vahistada ja vangi panna oma venna Filippuse naise Heroodiase pärast, kellega Heroodes oli abiellunud.
18 Atai John ayehtii Herod, Atu wotezi nai awohi nekye tsiyue.
Johannes oli Heroodesele öelnud: „Oma venna naisega abiellumine on seaduse vastu.“
19 Ayeoo Herodias tike ochehtune yesoohail akhai; ahwole atu hawootli iyu maaoontye:
Seepärast pidas Heroodias Johannese vastu vimma ja tahtis teda tappa, kuid tal ei olnud võimalik seda korraldada,
20 Atai Herod John enejitieh, atayetioo tyeswe ghata, kahchu maghata oochu tane elieh teze, kahchu yama intityesha; kahchu yatitsukchi oontlon kehe keoachlon, kahchu kyenawolesilon ayiteh otitsuk ate.
sest Heroodes teadis, et Johannes on püha mees, kes tegi seda, mis on õige. Heroodes kaitses Johannest ja kuigi Johannese sõnad häirisid teda väga, oli ta ikkagi hea meelega kuulanud, mis Johannesel öelda oli.
21 Kootoo sookah nitsutooh dzinee khonioonizutooh Herod niyi dzinee khonioonizutooh hatleke eghohtai gha oola tametihi gha, simakunnis metihi tyiyi chu, kahchu haladi kha kakaoozuni Galilee;
Heroodiase võimalus tuli Heroodese sünnipäeval. Heroodes korraldas suure peo ülikutele, sõjapealikutele ja Galilea tähtsatele juhtidele.
22 Kooh kootoo Herodias matue kwiya tahtitla, kahchu yakeneli Herod chu, ayi yakasatai chu, metihi tyiyi toowe ehti ayi atyedi, Soodinkyet ooli sachinioonunisitassi, atuli necho matuhsesi.
Heroodiase tütar tuli sisse ja tantsis neile. Tema esinemine rõõmustas Heroodest ja teisi, kes temaga peol olid, nii väga, et ta ütles neiule:
23 Kwete oochu ayehti, Atghaze ooli assyesi oochu gho soodinkyet ate, tghatichi ooli assi naslelasi.
„Palu mult ükskõik mida ja ma annan selle sulle.“Ta kinnitas oma lubadust vandega: „Ma annan sulle kas või pool oma kuningriigist.“
24 Kahchu hadesha totsi anna. Ye ooduskyet aoontye totsi ehtilon? Tsiyua so toowe ehti, John matukeghinkliti tsi.
Neiu läks välja ja küsis oma ema käest: „Mida ma peaksin paluma?“„Ristija Johannese pead, “vastas ema.
25 Iteteh kwete metihi tyiyi tsidesha, kahchu atakyet, kooh koosti atezon sahoalli tsa ihkye John matukeghinkliti tsi.
Tüdruk kiirustas sisse tagasi ja ütles kuningale: „Ma tahan, et sa annaksid mulle kohe Ristija Johannese pea kandikul.“
26 Kahchu ohtye metihi tyiyi atu kenelilon; hoontye ooli oochu ati ihe, kahchu aghatane ihe kookasata, atu yaza ootihyul.
Kuningas oli vapustatud, aga kuna ta oli oma külaliste ees vande andnud, ei tahtnud ta palvest keelduda.
27 Kwete chu metihi tyiyi otsideha teze, kahchu matsi naghahal yehtilon: kahchu otsidesha tane kwechayehti yetsi hlihyitl.
Seega saatis ta kohe timuka Johannese pead tooma. Pärast seda, kui timukas oli vanglas Johannesel pea maha võtnud,
28 Kahchu yetsi nanioo tsakyeh, kahchu atyedi ghioo: ooh ayi atyedi to ghioo.
tõi ta pea kandikul kohale ja andis selle tüdrukule ning tüdruk andis selle emale.
29 Kootoo yaotatichne oghatitsuk chi, yachihatestyetl kahchu yazeche nighatihtyi, kahchu natine kwati naghanihtyi.
Kui Johannese jüngrid juhtunust kuulsid, tulid nad ja viisid tema keha hauakambrisse.
30 Kahchu wochichatehane aghanetye intataghati Jesus aliiti otsihatestyetl, atghazi kitatati ooli, keooaachii, kahchu ooli tanegha ootatyechine.
Apostlid tulid tagasi ja kogunesid Jeesuse ümber. Nad rääkisid talle kõigest, mida nad olid teinud ja õpetanud.
31 Kahchu toowehchu yehti, Tyetahtyel naghai tyinta oolite yaghi kemwehchi, kahchu oontsutli natahyih: kootoo natlon yuhchighatestyetl kahchu yiteghatestyetl, atulita ahwosits kuzza ooli.
„Tulge minuga, oleme omapead. Lähme vaiksesse kohta ja puhkame veidi, “ütles Jeesus neile, sest tulijaid ja minejaid oli nii palju, et neil ei olnud isegi aega süüa.
32 Kahchu naoonai ela tu chok ehkyeatachi ehkyeghaghityetl.
Nii läksid nad paadiga vaiksesse kohta, et omapead olla.
33 Kahchu tane kooya-ih achughatestyetlooh, kahchu natlone atakooyehti, kahchu tane natihti otsi atghe otsi ooghatehsut nito kwa otyiyi aghoo anetye oogha-i, kahchu tane tse nighanintyetl, aghanetye kiyunintyetl.
Aga rahvas nägi neid lahkumas ja tundis nad ära. Seega jooksis rahvas kõigist ümbruskonna linnadesse ette ja jõudis enne neid kohale.
34 Kahchu Jesus hadesha natlone tane gha-ih, ohtye matsun tatihti kyehe indityesa, uspai etyieh uspai ghaghatane tane atu ayehi: kahchu tye yaghotatich natlon ooli.
Kui Jeesus paadist välja tuli ja suurt rahvahulka nägi, tundis ta neile kaasa, sest nad olid nagu karjaseta lambad. Nii hakkas ta neile paljudest asjadest õpetama.
35 Kootoo ayi dzinelon kwakoole tontyeto kloeh ooli, yaotatichne yachitestyetl, toowe yehtilon eh, Kemwehchi oolilon chodeh, kahchu kwa oonchadeh dzine kloeh ooli:
Päev kaldus õhtusse ning jüngrid tulid Jeesuse juurde ja ütlesid talle: „Me oleme küladest kaugel ja aeg on juba hiline.
36 Achuyadeha tike okehe otsighatatyel, kahchu nito kwa ootlonchi, kahchu ataheghatutlihi gha otles tyes: atuli ghatsitsi aghahi ihe.
Sa peaks rahvale ütlema, et nad läheksid ja ostaksid küladest ja maakoha elanikelt endale midagi süüa.“
37 Ateyatetlalon hoole toowehchu yehti ihe, Naghanilon kiyioohtai kooyanahli. Kahchu toowe kiyehti, Yaghe otsi tawotyeli ataghawothhi ila sooniya onkye keoneti ketyi sachunai ehtye otles tyesta, yaghine ghaoohchuti?
Ent Jeesus vastas: „Andke teie neile midagi süüa.“„Mida? Kõigile neile inimestele leiva ostmiseks oleks meil vaja rohkem kui kuue kuu palka, “vastasid jüngrid.
38 Toowela ooli nayetilon, Taitya otles tyes ahiwo? oonkawahya. Kahchu ataghowatichi, toowela ghati, Hlahcheti, hluge chu onketi.
„Kui palju leiba teil siis on?“küsis Jeesus. „Minge ja vaadake.“Nad läksid ja uurisid ning ütlesid talle: „Viis leiba ja paar kala.“
39 Kooh yehtilon eonetye tsi tahtsi kloke tanepyeds tgha.
Jeesus käskis kõigil rühmade kaupa rohelisele murule maha istuda.
40 Kahchu ghatye gheskyih inchake, keoneti ketyi tatehtsi inchinatatye, taghane chu hlahcheti ketyi inchinatatye tatehtsi.
Nad istusid sajastes ja viiekümnestes rühmades.
41 Kahchu hlahcheti otles tyes niyatila hluge onketi chu, koohtike ookahtgha yatsi kahchu merci yehti, kahchu otles tyes yataghiyits, kahchu yaotatichne ghila yaniyulel gha; hluge onketi chu anetye tghaestich.
Seejärel võttis Jeesus viis leiba ja kaks kala. Taeva poole vaadates õnnistas ta toitu ja murdis leiva tükkideks. Siis andis ta leiva jüngritele, et nad annaksid rahvale, ning jagas neile kõigile ka kala.
42 Aghanetye eghaghintalon, oochu tataghanastolon.
Kõik sõid, kuni kõht sai täis.
43 Kahchu keneti onketi matgha kloke asklu ghaisis tadesmanoo mechaghintai ihe, hluge ihe chu.
Siis kogusid nad leiva ja kala jäägid kokku − kaksteist korvitäit.
44 Kahchu yeghaghintaiine otles tyes oolitah hlahcheti keoneti keoneti ketyi sihlon enetyi sihlon tezoo.
Toidust sai söönuks viis tuhat meest ja nende perekonnad.
45 Ieti tye kwete anetye ihe yutilon yaotatichne tachin elahkyeootyeli kha, kahchu taityechi otsighatuteligha haladih Bethsaida, achutehaton tane.
Kohe pärast seda käskis Jeesus jüngritel minna tagasi paati. Nad pidid suunduma järve teisel kaldal asuvasse Betsaidasse, Jeesus saatis sel ajal rahva laiali.
46 Kahchu kootoo achuteha, atai chu yitaityesha khis tsi yaootootyech.
Kui ta oli inimestega hüvasti jätnud, läks ta üles mägedesse palvetama.
47 Kahkachi aoocha tsi, tachin ela tatiche tsi tu chok taghalilooh, atane nunkuchi sahti ali.
Hiljem samal õhtul oli paat keset järve, sel ajal kui Jeesus oli veel üksinda maal.
48 Kahchu yai ohtye keotichoo atowazu; intsita oolieh: oolitah hatlindo aoocha soo tane wohniyalon, tu chok khai niyalon, kahchu yaooyeassilon.
Ta nägi, kuidas lained paati hüpitasid, kui nad tugevalt aerutasid, sest tuul puhus vastu. Varahommikustel tundidel tuli Jeesus nende juurde vett pidi kõndides. Ta oleks võinud neist mööda minna,
49 Kiyainchi tu khai niya, kooh kooghati tane atsinde ali lontye kiyutih, kahchu ohtye oonighanityetllon:
aga kui nad nägid teda vett pidi kõndimas, pidasid nad teda lummutiseks. Nad karjusid,
50 Aghanetye kiyai, kahchu atu oochu indighatyesalon. Kwete inchi ooghatatyech, kahchu toowela yehti, Ohtye soonahtye: suni asli aoontye; atu ooneghahtyel.
sest nad kõik nägid teda ja olid väga kohkunud. Jeesus ütles neile kohe: „Ärge kartke, see olen mina! Ärge kohkuge!“
51 Kahchu inkhadesha elahkye atine; kahchu intsi adezut: kahchu ohtye khawoghali, kahchu o-ochi khawoghali.
Ta läks nende juurde ja ronis paati ning tuul vaibus. Nad olid täiesti rabatud,
52 Atu ayi indi ghati ihe ayi o-ochi keochaachi kehchi otles tyes: aghatane koodzye natsuttieh.
sest nad ei olnud oma kangekaelse, põikpäise hoiaku tõttu toidu jagamise ime tähendust mõistnud.
53 Kootoo naghateskyi tsi, koonaghaghintyetl tike Gennesaret, kahchu tghaghiyetl.
Pärast mere ületamist jõudsid nad Genneesaretti ja panid paadi ankrusse.
54 Tghaghihyetl tsi ela ehkye tsi, kwete atakiyeti,
Kui nad välja ronisid, tundsid inimesed otsekohe Jeesuse ära.
55 Kahchu kyeton ghatich aonetye ieti otusinkha, kahchu kyekyeyehtich ayi tyelisatyii tatihi, ali iteh oohatitsukooh.
Nad jooksid kogu piirkonda laiali, et tuua kõik haiged mattidel sinna, kus nad olid kuulnud Jeesuse olevat.
56 Kahchu kwiyah assitih nito kwa chisinchi, nito kwa otyiyi koole, tike koole, nikiyityih ayi yatitine atghunni tiche koole, kahchu kichiniooghanunisit kikatutihi gha ghatye makestue maihe aghoo kiyuhchuti gha; yuhchutassihne anetye yaghitalon.
Kuhu iganes Jeesus läks − küladesse, linnadesse või maapiirkonda −, toodi haiged turuplatsidele ja paluti, et Jeesus laseks haigetel kas või oma rõivaserva puudutada. Kõik, kes teda puudutasid, said terveks.
